Esialgu keskendus ettevõte süsiniidiga hõõglampide valmistamisele, kasvades sajandivahetuseks üheks Euroopa suurimaks hõõglambitootjaks.
|
|
Valgustehnika alal toimunud arengud andsid tõuke tootmisprogrammi laiendamiseks, ning 1914. aastal avati uurimislabor, mis hakkas tegelema füüsikaliste ja keemiliste nähtustega – eesmärgiga arendada edasi innovaatilist tehnoloogiat.
|
|
|
Enne Esimest maailmasõda tekkisid USA-s ja Prantsusmaal, ning 1919 ka Belgias, mõned turustusfirmad. 1920. aastatel kasvas nende arv hüppeliselt.
|
|
|
Just sellel ajal hakkas Philips kaitsma oma patendiõigusi, eelkõige röntgenkiirguse ja raadiovastuvõtjatega seotud valdkondades. Seda aega iseloomustab ka Philipsi tootesortimendi oluline teisenemine. Toonud 1918 turule meditsiinilise röntgenitoru, hakkas Philips 1925. aastast osalema esimestes televisiooni loomise katsetes. 1927 alustati raadiovastuvõtjate tootmist, mida oli 1932. aastaks müüdud juba miljon eksemplari. Aasta hiljem lasi Philips välja oma sajamiljonenda raadiolambi ning käivitas Ameerika Ühendriikides meditsiiniliste röntgeniseadmete tootmise.
|
|
|
Philipsi esimene elektripardel sündis 1939. aastal, mil ettevõtte kõikides filiaalides üle maailma töötas 45 000 inimest ja müügikäive moodustas 152 miljonit kuldnat.
|
|
|
1940.-50. aastaid iseloomustab teaduse ja tehnika kolossaalne areng: allüksuses Philips Research leiutati pöörlevad lõiketerad, mille alusel töötati välja elektripardel Philishave, ning pandi alus transistoride ja integraalskeemide hilisemale läbimurdele. 1960. aastatel sündisid nende tulemuste najal tähtsaimad leiutised – CCD (laengsidestusseadis) ja LOCOS (paksu ränioksiidist kaitsekihiga MOP IS-tehnoloogia).
|
|
|
Philips andis suure panuse ka telepildi salvestamise, ülekandmise ja vastuvõtmise võimaluste arengusse. Ettevõtte uurimistegevus selles vallas aitas kaasa telekaamerate Plumbicon-toru väljatöötamisele ja luminofoori täiustamisele kujutise parema kvaliteedi nimel.
|
|
|
1970. aastatel kasvas hämmastavate ideede ja uute toodete hulk. Valgusseadmete alal tehtud uuringute tulemusel sündisid uued energiasäästlikud fotoluminestsents- ja luminestsentslambid. Kaalukad tehnilised uuendused sündisid ka kujutise, heli ja andmete töötlemise, säilitamise ja edastamise vallas. Philipsi peamisteks saavutusteks olid optiline ketas LaserVision, kompaktketas (CD) ja optilised telekommunikatsioonisüsteemid.
|
|
|
1972 asutas Philips ettevõtte PolyGram ning ostis aastatel 1974 ja 1975 ära firmad Magnavox ja Sygnetics (USA). 1981. aastal rajati ettevõte GTE Sylvania, mis tootis telereid, ning 1983. aastal lambitootmisettevõte Westinghouse. 1983 läksid tootmisse kompaktkettad (CD-d). 1984 tuli välja Philipsi sajamiljones teler ja 1995 – kolmesajamiljones elektripardel Philishave.
|
|
|
1990. aastad olid Philipsi jaoks oluliste muudatuste aastad. Ettevõte viis ellu tegevuse reorganiseerimise mastaapse programmi, mis võimaldas tal võita tagasi oma kindla positsiooni. Ja üpris hiljuti võttis Philips uuesti suuna oma tegevuse võtmeharudele. Praeguseks on Philips üks juhtivatest digitaaltehnoloogia ettevõtetest, kes toob turule maailmaklassi kuuluvaid tooteid, mis aitavad uuel aastatuhandel parandada inimeste elukvaliteeti.
|
|