1960. aastatel toimus Külma sõja osana USA ja Nõukogude Liidu vahel võidujooks kosmosesse. Mõlemad riigid soovisid valmistada tehnoloogia, mis võimaldaks esimesel inimesel Kuule astuda. Kuna aga miljonid inimesed vaatasid telerist seda ajaloolist hetke, oleks astronautidel võinud tekkida tõsine kiusatus esmalt kiirelt raseerida.
Kas Philipsi pardel oli salajane osa NASA kosmoseprogrammist?
Vandenõuteoreetikute jaoks on tõendite hulk veenev. Kui Philips 1914. aastal oma uurimisorganisatsiooni algatas, oli Philips juba tuntud kui eesrindlik tehnoloogiate arendaja. Uurimisorganisatsioonist sai kiirelt oluline tehnilise kompetentsi ja uuenduslikkuse keskus, vaatamata sellele, et töötajad kandsid vabal ajal puukingi.
Revolutsioonilisem kui Nõukogude Liit (või USA)
Philipsi uurijad jagasid ettevõtte uuenduslikku vaimu. Nad arendasid kiirelt välja röntgentorud, raadiolambid, elektroonikasüsteemid ja magnetilised materjalid, mille kombineerimisel leiutati pöörlev raseerimissüsteem, mis oli omal ajal sõna otseses mõttes revolutsiooniline idee.
Samal ajal oli kosmosetehnoloogia ikka veel lapsekingades. Alles 1957. aastal tegi Nõukogude Liidu Sputnik 1 ühe tiiru ümber maa ja veel 12 aastat hiljem maandus USA Apollo 11 Kuul.
Ameerika muinasjutt - või siiski mitte
Kui Kuul maandumine viimaks õnnestus, olid Ameeriklased üliõnnelikud. Nad kirjeldasid maailmale, kuidas nende kosmoseajastu vidinad aitasid neil selle ajaloolise hetkeni jõuda enne venelasi. Aga võib-olla oli üks võtmetähtsusega detaile Apollo 11 pardal tegelikult Hollandi päritoluga. Vaid veidi enne starti andsid Philipsi teadlased NASAle vaikselt üle oma uusima saavutuse: kahe pöörleva peaga MoonShaveri. See seade suutis pärast raseerimist karvad kokku koguda ja vältis nii nullgravitatsiooni juures karvade ringihõljumist, kaitstes nii astronautide silmi kui nende välimust.
Kuule ja tagasi?
Kuigi me ei saa kindlalt väita, et see Hollandi tehnoloogiasaavutus tegelikult kuule jõudis, kaasnes ajaloolise stardi teleülekandega ka selle seadme reklaam. Samuti olid Neil ja Buzz tagasi maale jõudes kohe valmis kaamerate ette astuma.
Veel üks Philipsi pardel kosmoses
Tänapäeval, peaaegu 50 aastat pärast seda hiiglaslikku hüpet inimkonnale, on nii kosmoses reisimist kui ka pöörlevate pardlite tehnoloogiat oluliselt täiendatud. Tänu XCOR Space Expeditionsile muutuvad peagi võimalikuks vaid tunni või vähem kestvad kosmoselennud, samas kui uus Philipsi pardliseeria 9000 muudab juba praegu raseerimise maaväliseks elamuseks. Seetõttu tähistame mõlemat innovatsioonisaavutust, katsetades Philips S9000 nullgravitatsioonil – ja pakume mõnele õnnelikule võimalust olla kaaspiloodi istmel. Võib-olla saate olla üks neist.