Philipsi õhupuhastajad klassiruumis:

Saksamaal Frankfurdis Goethe ülikoolis läbi viidud sõltumatu uuring näitas, et Philipsi

kaasaskantavate õhupuhastajate kasutamine aitab vähendada aerosooli taset suure kasutusega ja

Koos oma meeskonnaga testis eksperimentaalsete atmosfääriuuringute professor Joachim Curtius ühe nädala jooksul nelja Philipsi AC2887 õhupuhastajat 27 õpilase ja nende õpetajaga klassiruumis. Philipsi õhupuhastajad sisaldavad eelfiltrit jämedate tolmuosakeste ja ebemete filtreerimiseks ning Philipsi NanoProtect HEPA- ja aktiivsöefiltreid. Lisaks aerosooli kontsentratsioonile mõõtsid teadlased ka peenosakeste ja CO₂ kontsentratsiooni ning analüüsisid seadme põhjustatud mürataset.

Tulemus? Pool tundi pärast nende sisselülitamist eemaldasid õhupuhastajad õhust 90% aerosoolidest^[1] .

Uuringu tulemuste põhjal väidavad uurijad, et "õhupuhastajad on oluline täiendav ettevaatusabinõu, eriti juhtudel, kui paikseid ventilatsioonisüsteeme ei ole paigaldatud ja aknaid ei saa avada".

WHO soovitab, et ventilatsioonimeetme raames tuleks siseruumide õhku väliõhu või korralikult filtreeritud ringleva õhuga vähemalt kuus korda tunnis värskendada. Kui see ei ole võimalik ebapiisavate ventilatsioonisüsteemide tõttu või kui loomulik ventilatsioon on külmaperioodi või tugevalt saastunud välisõhu tõttu piiratud, soovitab WHO kasutada õhupuhastajaid täiendava kaitsemeetmena viiruste aerosoolide vastu. REHVA (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete tootjate ühendus) avaldatud väljaandes märgitakse ka, et korralik siseruumide ventilatsioon on meetod SARS-CoV-2 nakkusohu vähendamiseks.

Siiski ei ole ventilatsioon ja muud toetavad õhu puhastamise meetmed piisavad, et kaitsta teid COVID-19-ga kokkupuute eest. Ent kui neid rakendatakse koos teiste parimate meetmetega (nt sotsiaalne distantseerumine, sage kätepesu ja pindade desinfitseerimine), võivad need olla osa teie ja teie perekonna kaitsekavast.

^[1] Teisaldatavate õhupuhastajate testimine kooli klassiruumis: SARS-CoV-2 õhukaudse nakkusohu vähendamine   Lühiversioon | Täisversioon

Joonis 1. Klassiruumi joonis, mis näitab õhupuhastite (nr 1–4) ja mõõteseadmete asukohta kohas A ja B. 

Joonis 2. Ülemine paneel. Aerosooli üldkontsentratsiooni representatiivne mõõtmine klassiruumis õhupuhastajaga (punane ja must joon) ja tunni ajal ruumis ilma õhupuhastajata (sinine joon). 3. etapis kasutati nelja õhupuhastajat suletud akende ja ustega. Õhupuhastajateta ruumis avati 12:06 lühiajaliselt 1 minutiks aken ja õuest tungisid ruumi lisaosakesed. Osakeste kontsentratsioon on 1-minutiliste intervallide keskmine. Keskmine paneel. Suuremate osakeste kontsentratsioon (0,3–10 µm, OPS mõõtmine) klassiruumides koos (punase) õhupuhastaja ja ilma (sinise) õhupuhastajata. Alumine paneel. Osakeste masskontsentratsioon PM10 ruumides koos õhupuhastajataga ja ilma. Väärtused on hajutatumad, kuna suurimate osakeste loendamise statistika on väike, mis aitab kaasa tuletatud masskontsentratsioonile