Kuidas Covid-19 levib ning kuidas ennast ja teisi selle eest kaitsta?

Viirus võib nakatunud inimese suust või ninast levida väikeste vedelate osakestena, kui see inimene köhib, aevastab, räägib, laulab või hingeldab. Sellised vedelad osakesed on erineva suurusega, ulatudes suurematest n-ö hingamisteede piiskadest väiksemate n-ö aerosoolideni.

Teised inimesed võivad COVID-19 viirusesse nakatuda, kui see satub suhu, ninna või silma, mis juhtub tõenäolisemalt siis, kui inimesed on otseses või lähedases kokkupuutes (vähem kui 1 meetri kaugusel) nakatunud inimesega. [8]

Edasikandumine aerosoolide sissehingamisel

Edasikandumine aerosoolide sissehingamisel konkreetsetes olukordades, eelkõige siseruumides, rahvarohketes ja ebapiisavalt ventileeritud ruumides, kus nakatunud isik(ud) on pikemat aega koos teiste inimestega, näiteks restoranides, kooritundides, treeningtundides, ööklubides, kontorites ja/või palvekohtades. Praegu viiakse läbi järjest rohkem uuringuid, et paremini mõista tingimusi, milles aerosool kandub edasi väljaspool meditsiiniasutusi, kus viiakse läbi spetsiaalseid meditsiinilisi protseduure, mida nimetatakse aerosoole tekitavateks tegevusteks. [8]

Edasikandumine kaudsel kokkupuutel

Edasikandumine kaudsel kokkupuutel võib põhjustada viiruse levikut pärast seda, kui nakatunud inimesed aevastavad, köhivad või katsuvad selliseid pindu või esemeid nagu lauad, ukselingid ja käsipuud. Teised inimesed võivad nakatuda, kui katsuvad selliseid saastunud pindu ja seejärel puudutavad silmi, nina või suud, ilma enne käsi pesemata. [8]

Oluline on märkida, et uusi arvamusi tekib üha juurde ja erinevates olukordades edasikandumise viiside kindlakstegemiseks on vaja rohkem uuringuid.

Mida eksperdid arvavad?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab kontakte ja piisknakkust peamisteks viiruse levikuteedeks. Edasikandumine aerosoolide sissehingamisel võib toimuda konkreetsetes olukordades, eelkõige siseruumides, rahvarohketes kohtades ja ebapiisavalt ventileeritud ruumides, kus nakatunud inimesed on pikemat aega koos teiste inimestega, näiteks restoranides.

Lisateabe saamiseks vt:

www.who.int/news-room/q-a-detail/q-a-how-iscovid-19- transmitted

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) peab peamisteks levikuteedeks suuri piiskasid ja leiab, et kaudne edasikandumine on võimalik ning kinnitab, et „suurte piiskade ja aerosoolide suhteline roll on endiselt ebaselge“.

Lisateabe saamiseks vt:

www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/transmission

Keskkonnaagentuur (EPA) on öelnud: „Arvatakse, et COVID-19 levib peamiselt lähedaste inimkontaktide kaudu. Lisaks lähedasele kokkupuutele nakatunud inimeste ja saastunud pindadega on võimalus, et COVID-19 võib siseruumides edasi kanduda ka õhus lenduvate

osakeste kaudu“.

Lisateabe saamiseks vt:

https://www.epa.gov/coronavirus/indoor-air-andcoronavirus-covid-19s

Gripi ja leetrite edasikandumine

Gripp

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel võib gripp inimeste seas levida kolmel viisil. [12]

Kokkupuude

Otsesed inimkontaktid, näiteks suudlemine, kallistamine või kätlemine. Või kaudne kokkupuude vaheobjektide, näiteks laudade ja kirjutuslaudade, ukselinkide, lülitite jms kaudu ning seejärel nina, suu või silmade puudutamine.

Mitmed uuringud on näidanud, et gripiviirus võib pikemat aega teatavat tüüpi pindadel püsida ja võib kätel lühikese aja jooksul ellu jääda.

Aerosool

Ehkki suurem osa aerosooli edasikandumisest leiab tõenäoliselt aset lühikeselt distantsilt, võivad gripiviiruse osakesed jääda õhku pikemaks ajaks hõljuma ning võivad põhjustada suuremat levikumäära,

Hingamisteede piisad

Selle levikuteega on tegemist siis, kui viirusega koormatud piisad eralduvad (rääkimisel, aevastamisel või köhimisel) keskkonda ja puutuvad kokku teise inimese nina, silmade või suuga. Sellised piisad läbivad tavaliselt lühikesi vahemaid (1–2 m allikast).

Sageli peetakse gripi kõige tavalisemaks levikuteeks hingamisteede piiskasid, ehkki selle väite toetuseks on vähe tõendeid.

Leetrid

Leetrid on ülimalt nakkavad. Tegelikult on need isegi nii nakkavad, et kui üks inimene on leetritesse nakatunud, nakatub ka üheksa teda ümbritsevast kümnest vaktsineerimata inimesest. [13]

Edasikandumine toimub peamiselt inimeselt inimesele õhu kaudu levivate hingamisteede piiskade kaudu, mis võivad õhus hõljuda kuni kaks tundi. [14]

Kuidas toimivad viirused väljaspool organismi?

Nagu juba teame, tekitavad piiskasid hingamine, köha, aevastamine ja naermine. Tegelikult siirduvad aevastamise korral suurimad piisad kiiresti inimesest 1–2 meetri kaugusele. Väiksemad aurustuvad piisad jäävad hõljuma ja võivad mõne minuti jooksul liikuda 6–8 meetri kaugusele.

Väljaspool organismi võivad viiruse toimimist ja ellujäämist mõjutada siiski paljud muud asjaolud. Riikliku Tervishoiuinstituudi keemilise füüsika laboratooriumi uurimisrühm selgitab õhku sattunud piiskade saatust järgmiselt. [15]

• Pärast õhku lendumist hakkavad piisad aurustumise tõttu kiiresti dehüdreeruma ja nende mõõtmed vähenevad;

• Kogus, mille võrra piisk kahaneb, sõltub mittelenduvate ainete osakaalust suueritistestes;

• Läbitud vahemaa ja õhus hõljuvate osade pikkuse määravad sellised tegurid nagu organismi tüübid (piiskade sees), osakeste suurus, siirdekiirus, suhteline õhuniiskus ja õhuvool siseruumides.

Muude tegurite hulka kuuluvad järgmised.

Temperatuur ja niiskus

Aja jooksul kaotavad kõik viirused nakatamisvõime. Ent nakatamisvõime vähenemise määr sõltub suuresti

temperatuurist.

Temperatuuril alla -35 °C kaotab enamik viirusi nakatamisvõimet väga aeglaselt. Temperatuuri tõustes toimub see palju kiiremini. Tegelikult on enamik viirusi täielikult passiivsed 30 minuti jooksul temperatuuril 60 °C ja mõne sekundi jooksul temperatuuril 100 ° C. [17]

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oletab siiski, et ilmastik ja kliima ei mõjuta viiruste levikut oluliselt. „Temperatuur ja niiskus võivad küll mõjutada viiruse säilimist väljaspool inimkeha, kuid selle mõju on inimkontaktide määraga võrreldes tõenäoliselt väike.“ [17]

UV ja kiirgus

Mõned sellised kiirgusvormid nagu röntgen-, gammaja ultraviolettkiired võivad viiruseid inaktiveerida nukleiinhappe kahjustamise teel. [18]

2019. aastal koostatud ülevaates [19] ei tuvastatud siiski ühtegi uuringut, mis oleks kvantifitseerinud UVvalguse tõhusust gripi leviku vähendamisel.

COVID-19: kuidas ennast ja teisi kaitsta?

Peamised tervishoiuorganisatsioonid on ühel nõul selles osas, et viiruste levikut saab ohjeldada ainult selliseid üldisi hügieenimeetmeid järgides nagu käte pesemine, pindade sage puhastamine ning näo puudutamisest hoidumine.

Soovituste väljatöötamine siiski jätkub, kui avaldatakse uusi teaduslikke tõendeid ja me saame rohkem COVID-19 kohta teada. Olge alati kursis oma valitsuse värskeimate suunistega.

Allpool on kokkuvõte ametlikest suunistest ja nende ühisjoontest...

1. Puhastage sageli oma käsi.

2. Köhimisel või aevastamisel katke suu kõverdatud küünarnuki, mitte peopesaga!

3. Vältige silmade, nina ja suu puudutamist.

4. Vältige tihedaid kokkupuuteid haigete inimestega ja rahvarohkeid kohti.

5. Puhastage ja desinfitseerige sageli kasutatavaid esemeid ja pindu.

6. Tagage sobiv ventilatsioon, kaaluge õhu filtreerimist.

Allikad

[8] Maailma Terviseorganisatsioon, „Koroonahaigus (COVID-19): kuidas see levib?“. Ajakohastatud 20. oktoobril 2020 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/q-a-how-is-covid-19-transmitted

[10] www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/transmission

[11] https://www.epa.gov/coronavirus/indoor-air-and-coronavirus-covid-19

[12] Maailma Terviseorganisatsioon, „Mittefarmatseutilised rahvatervisemeetmed epideemilise ja pandeemilise gripi ohu ja mõju leevendamiseks“. 2019

[13] https://www.cdc.gov/measles/contagious-infographic.html

[14] www.cdc.gov/measles/transmission.html

[15] Stadnytskyi V, Bax CE, Bax A, Anfinrud P., „Rääkimisel erituvate väikeste piiskade eluiga õhus ja nende võimalik tähtsus SARS-CoV-2 levikus“. Proc Natl Acad Sci USA. 2020;117(22):11875-11877. doi:10.1073/pnas.2006874117

[16] John B. Carter ja Venetia A. Saunders, „Viroloogia: põhimõtted ja rakendused“. John Wiley & Sons, 2007.

[17] https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/question- and-answers-hub/qa-detail/coronavirus-disease-covid-19-climate-change

[18] John B. Carter ja Venetia A. Saunders, „Viroloogia: põhimõtted ja rakendused“. John Wiley & Sons, 2007.

[19] Maailma Terviseorganisatsioon, „Mittefarmatseutilised rahvatervisemeetmed epideemilise ja pandeemilise gripi ohu ja mõju leevendamiseks: lisa – süstemaatilise kirjandusallikate läbitöötamise aruanne“. Nr WHO/ WHE/IHM/GIP/2019.1. Maailma Terviseorganisatsioon, 2019