Mis on viirused?

Nohu, gripp, tuulerõuged, COVID-19 – kui mõtleme tuntud nakkustele või haigustele, siis on nende taga sageli viirus.

Seda seetõttu, et viiruseid on kõikjal ja need võivad nakatada peaaegu kõiki, alates loomadest ja lõpetades taimede ning loomulikult inimestega. Viirused on kõige arvukamad ja mitmekesisemad olendid planeedil. [1] Kuid nii laialt levinud nähtuse puhul nagu viirused, teame nende kohta tegelikult üsna vähe.

Millest koosneb õhk?

Meie sissehingatav õhk koosneb umbes 21% hapnikust, 78% lämmastikust ja 1% muudest gaasidest, näiteks argoonist, süsinikdioksiidist ja metaanist. [2] Kuid õhk kannab ka mõningaid viiruseid, mis võivad hõljuda teie kodu, kontori ja muude siseruumide keskkonnas minuteid, mõnikord ka tunde.

Mis tähendab seda, et puhta välisõhuga varustamiseks ja võimaluse korral tagastatud õhu minimeerimiseks on ventilatsioon võtmetähtsusega. Tegelikult võib filtreerimine olla osa plaanist kaitsta inimesi siseruumides. [3]

Räägime sellest rohkem veidi hiljem.

Aga esmalt…

Viirused suudavad ellujäämiseks kohaneda ja areneda. Ärgu olgu siin kaheti mõistmist – viirused on väga arukad.

1. Aga mis need siis täpsemalt on?

Lihtsamalt öeldes on viirus väike parasiit, mis on võimeline kiiresti paljunema ning naaberrakkudesse ja uutesse peremeesorganismidesse levima.

Virioonid koosnevad sisuliselt kahest asjast: DNA või RNA genoomist, mida ümbritseb kapsiidina tuntud valgukiht. Enamik virioone on nii väikesed, et neid ei ole võimalik tavapäraste optiliste mikroskoopidega näha, seetõttu kasutatakse nende kujutiste pildistamiseks tavaliselt elektronmikroskoope.

Kõige väiksemate seas on parvoviirused läbimõõduga umbes 20 nm. [4]

Laiemalt vaadatuna võrdub nanomeeter ühe miljondikuga

millimeetrist.

Viirused kasutavad rakkude ründamiseks Trooja hobusele sarnast meetodit, mis koosneb kahest allpool üksikasjalikult kirjeldatud etapist.

Maskeeritud sissetung

Viirused kasutavad rakkudele juurdepääsu saamiseks kavalaid meetodeid, maskeerides end sageli ja kasutades rakkude kaitsva väliskihi vältimiseks erinevaid strateegiaid.

Vaenulik ülevõtmine

Kui viirus on organismi jõudnud, hakkab see kohe tööle, paljundades end rakus korduvalt – tehes koopiaid oma geneetilisest materjalist, valkudest ja väliskestast. Seejärel peremeesrakk laguneb ja teised läheduses olevad rakud võivad viirusega nakatuda.

Kas teadsite, et viiruseid on üle 10 miljoni korra rohkem kui tähti universumis? [5]

Mis tüüpi viiruseid olemas on?

Viiruseid on erineva kuju ja suurusega, kuid kõige lihtsam on neid liigitada geneetilise ülesehituse alusel.

1. DNA-viirused

DNA-viirused vastutavad näiteks teatavate sugulisel teel levivate haiguste ja B-hepatiidi eest, kuid sellesse klassifikatsiooni mahub ainult kolmandik kõigist inimese viiruste perekondadest.

2. RNA-viirused

RNA-viirused on mitmekesisemad, hõlmates koroonaviiruseid, influentsaviiruseid, HIV-d, leetreid ja mumpsi. Enamik viiruste perekondi, mis on võimelised inimesi nakatama, on RNA tüüpi. Need on märksa ebastabiilsemad, kuna vigadele kalduva replikatsiooni tõttu on neil palju suurem mutatsioonimäär.

Mis on koroonaviirus?

Koroonaviiruste nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast „corona“, mis tähendab krooni – nende viiruste elektronmikroskoobi all vaadeldava iseloomuliku välimuse tõttu.

Kõige tavalisemad koroonaviirused nakatavad loomi, nimelt linde ja imetajaid, kes toimivad parasiidi vahenakkuskandjatena, et parasiit saaks oma elutsükli lõpule viia ja kanduda edasi teistele loomadele ja

inimestele. [6]

Inimestel haigusi põhjustavaid koroonaviiruseid on teadaolevalt seitse ja need mõjutavad enamasti hingamisteid. Sümptomid võivad ulatuda kergest külmetusest kuni raskekujuliste alumiste hingamisteede infektsioonideni, mis võivad lõppeda surmaga.

Neli osutatud koroonaviirustest võivad põhjustada kerget kuni mõõdukat haigust. Tüved HCoVOC43, HCoV-HKU1 ja HCoV-229E võivad kõik põhjustada tavalisi külmetushaigusi ning nooremas ja vanemas vanuserühmas raskekujulisi hingamisteede nakkuseid. HCoV-NL63 on laste pseudokrupi ja bronhioliidi põhjus.

Viimase 20 aasta jooksul ja viimati 2019. aastal on ilmnenud veel kolm koroonaviiruse tüve, mis on põhjustanud raskemaid ja isegi surmaga lõppevaid haiguseid:

• SARS-CoV, mis põhjustab ägedat raskekujulist respiratoorset sündroomi (SARS) – 2002. aastal;

• MERS-CoV põhjustab Lähis-Ida respiratoorset sündroomi (MERS) – 2012. aastal;

• SARS-CoV-2 viirus, mis põhjustab haigust COVID-19 ja tuvastati 2019. aasta lõpus.

Viited

[1] https://knowablemagazine.org/article/living-world/2018/why-viruses-deserve-better-reputation

[2] http://microbemagic.ucc.ie/explore_body/air_composition.html

[3] www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/prevent-getting-sick/disinfecting-your-home.html

[4] Maailma Terviseorganisatsioon, „Epideemia- ja pandeemiaohtlike ägedate hingamisteede nakkushaiguste ennetamine ja tõrje tervishoius“. Maailma Terviseorganisatsioon, 2014.

[5] https://www.nationalgeographic.com/science/phenomena/2013/02/20/an-infinity-of-viruses/

[6] https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/coronaviruses